Ma ei viitsi, mul pole aega, mul pole raha, mul pole tuju, olen väsinud…

Posted by

Kes meist ei oleks kunagi selliseid vabandusi kasutanud? Põrgu päralt, ilmselt me kõik oleme neid lausa korduvalt kasutanud! Ükskõik, mille kohta. Trenni minek, tervislik toitumine, väljas käimine, lõbutsemine, küllaminek, poodiminek, isegi uue töö leidmine või äri alustamine jne. Mind ennast paneb imestama see, et ka mina endiselt vahel neid vabandusi kasutan. Vahel isegi nii, et tundub justkui täiesti loogiline ja põhjendatud niimoodi öelda. Aga kas see on ka hea tunne? Mis tunne on tuua endale vabandusi tegemas neid asju, mida me tegelikult teha tahame, aga ei julge? Või mis tunne on tuua endale vabandusi olukordades, kus me tegelikult olla ei taha, aga ära ka öelda ei julge? Usun, et mõlemal puhul on vastuseks: ebameeldiv.

“Ma olen praegu väsinud, seega pole mõtet trennis endale liiga tegema minna”. Üldjuhul, kui sa oled teadlik trennitegija, siis annab trenn sulle energiat hoopis juurde. See on päriselt fakt. Lihtsalt tuleb otsus vastu võtta, et oma kehale trennis head tegema minna paar korda nädalas. Oluline on teha sellist trenni, et sul lõbus ka oleks. Ära võta trenni tõsiselt. Kui päris täpne olla, siis ära võta mitte midagi tõsiselt! 🙂

“Ma ei viitsi oma mugavast kodust välja minna, et kellegagi kokku saada”. See tähendab üldjuhul seda, et oleme juba nii mugavaks oma igapäevarutiinis ja kapsli sees muutunud, et sellest tuttavast olukorrast väljumine tundub päris keeruline (jah, see näide siis ei loe, kui sa muidu väga aktiivne oled ja üks päev kodus puhata tahad 😀 ). Küll aga olen avastanud, et arvestades tänapäevast netimajandust käivad inimesed kodust aina vähem väljas ja avastavad aina vähem uusi põnevaid kohti. Tuttav on ju turvaline. Teine võimalus on see, et sa ei tahagi selle inimesega kohtuda. Miks see nii olla võiks?

“Mul pole raha, et äri alustada; tervislikult toituda; reisile minna jne…”. Tegelikult on fakt see, et see pole sinu jaoks lihtsalt nii oluline ja sa oled oma mugavustsoonis praegusega lihtsalt nii ära harjunud, et raha juurde saamine lihtsalt ei tundu kuidagi loogiline. Äri alustamiseks on võimalik kirjutada projekte, millest head saavad ka rahastatud. Hästi küsides leiab häid investoreid, aga julgema ja enda ideesse uskuma peab. Tervislikult toitumise jaoks, kusjuures, ei pea üldse olema rikas, tuleb lihtsalt olla nutikas. Lõbutsemise jaoks on võimalik raha koguda (näiteks 2 eurot kuskile purki iga päev) või otsida lisatööots. Jah, ega see ei pruugi kerge olla, aga olgem ausad – kui kerge on elada igapäeva elu nii, et seda kõike, mida elul pakkuda on, nautida nagu väga ei saagi? Elame ju ometigi vaid korra ja kes teab, millal meie viimnepäev on.

Neid näiteid on tegelikult palju, tõin lihtsalt mõned tüüpilisemad välja, mis esimesena pähe torkasid. Kui sa neis näidetes ära end ei tundnud, siis ilmselt mõnes muus tunneksid. Mõtle, millal oled sina oma elus kasutanud vabandusi? Öeldes, et sul ei ole raha, sul pole aega, sul pole viitsimist või et sa oledki selline?, sul on see geenidesse sisse kirjutatud?, su vanemad olid ka sellised? ja lepid “paratamatusega”?

Edukal ja edukal inimesel on vahe ning tegelikult on neil üldjuhul ka lihtne vahet teha. On need edukad inimesed, kes teevad asju ainult raha pärast, neil paneb silma särama ainult raha. Ja on teine liik edukaid, kes saavad rikkaks tänu mingile visioonile, ideele, mis neil on silma särama pannud juba pikka aega. Üldjuhul on see midagi, mis teisi inimesi kuidagi aitab. Mõlema hulgas aga võib olla nii neid, kellel on olnud rikkad ja abistavad vanemad (või toetajad) ning neid, kes pidid kas vanemate abita või lihtsalt vähese rahaga hakkama saama.

Palju võib lugeda igasugu edulugudest. Inimesed, kes on end halvatusest kõndima mõelnud või mitmekordsest pankrotist veel tugevamalt ning rikkamalt välja tulnud. Inimesed, kes on alustanud täiesti nullteadmiste ja nullrahaga ning jõudnud enda mõistes edu tippu – sinna, kuhu nad on tahtnud jõuda. Kõik ei peagi olema maailmakuulsad miljardärid, kes elavad luksuslikes villades. Teise inimese unistus on hoopis pisikene maamaja metsatuka ääres. Kolmas on rahul oma eluga täpselt nii nagu see on, aga tahaks hoopis maailma vahepeal näha. Neljas tahaks oma tervise ja kaalu kätte võtta jne.

Heietused heietusteks. Miks siis nii suur osa inimesi neid asju ei tee? Miks meil ikka on vabandused, mis takistavad edasi liikumast? Hoiavad meid kohapeal? Mina näen, et laias laastus on kõikide vabanduste taga (mida ma, toonitan endiselt, et ka ise vahel ettekäändeks toon) mugavustsoonis olemine. Olles elanud mingi olukorra või teadmisega väga pikka aega, on see muutunud meile harjumuseks, kinnisideeks – et just niimoodi asjad ongi ja teistmoodi minu elus nad muutuda ei saa. Ometigi teistel inimestel “juhtub imepäraseid asju”, kuid arvame, et meie elus mitte. Oleme määratud olema selline ja seal, kus ja mis olen.

See on tegelikult jama jutt! Meil on võimalik muuta kõike, mida me oma elus tahame. Absoluutselt kõike! Ja selle jaoks on vaja ainult kannatlikkust, positiivset meelt ja eelkõige suurt usku ja tahet selle poole püüelda (nii klišee, kui see ka ei tundu, aga kõik muu tuleb tegutsema hakkamise käigus). Kui alguses tundub võimatu, et kohe tegeleda sellega, mida saavutada tahaks, tulebki alustada väikestest asjadest. Meil on tarvis laiendada oma mugavustsooni. Meil on vajalik lahkuda enda igapäevasest automaatpiloodis olekust. Sest, kas sa teadsid, et 95% oma päevastest tegevustest ja mõtetest on sama, mis eile? Noh, laias laastus (ja keskmisel inimesel) 😀

Ärkame üles samal ajal, peseme hambaid (või ei pese), käime wc-s, sööme hommikust (või ei söö), läheme sama teed pidi kooli (või tööle) ning õhtul sama teedpidi tagasi. Võib-olla toome lapse lasteaiast või käime trennis. Teeme õhtusöögi, vaatame telekat, oleme arvutis ja läheme umbes samal ajal magama ka. Vaata enda päevad üle, kas sinu päevad on ka sarnased?

Mul on ettepanek, et iga kord, kui me alustame mingit tegevust, tuleks seada endale eesmärk, et mida me sellega saavutada tahame. Näiteks enne hammastepesu ja selle ajal me mõtleme, et meil on valged ja terved hambad. Söömise ajal mõtleme, kuidas toit annab meile palju energiat ning teeb näiteks juuksed ja küüned ilusaks. Kui tööd alustame, mõtleme, mida me sellega korda saata tahame. Ja kui tõesti töö(kool) on nii vastuvõetamatu, et sealt midagi välja  pigistada ei anna, siis proovi mõelda, et täna on sul seda ülesannet lahendades võimalik õppida kannatlikkust ning märkama näiteks seda, kellele sa teed head selle ülesande täitmisega.

Jne, neid võimalusi on lõputult, aga ilmselt saad aru, mida ma tahan öelda. Pane igale oma tegevusele eesmärk. Kui aga tõesti mõne tööülesandega või sõbrale antud lubadusega on väga palju raskusi, siis tuleks üldse kaaluda, kas sinul on ikka vaja seda teha? Siis on loogiline, kui me midagi teha “ei viitsi”, see ei täida meid ju mitte kuidagi!

Teine viis automaatpiloodilt välja saada, on teha iga päev midagi uut või sama asja teistmoodi. Näiteks tööle või kooli minnes vali teistsugune tee või vähemalt erinev teelõik vahepeal, kui on võimalik. Täienda oma menüüd uute toitudega, kui sööd liiga üksluiselt. Küsi nõu nõustajatelt või sõbrannadelt, mida põnevat nemad süüa teevad ja saad kindlasti häid ideid! Kui sa oled inglise keelega sinapeal, siis siin on 50 ideed, mida iga päev täiesti uut teha, mida sa ehk varem teinud ei ole.

Ja miks see on oluline? Eks ikka selleks, et mugavustsoonist välja saada ning nö kastist välja mõtlema hakata. Ja niimoodi me võimegi lõpuks jõuda sinna, et see uus töökoht, mida tahtsime saada või äri, mida tahtsime luua või see treeningrutiin, mida oma ellu tuua tahtsime, hakkab tunduma tehtavam. Sest sa oled laiendanud oma mugavustsooni ja see, mis tundus enne võimatu, ei pruugi seda enam üldse kohe tunduda. Loomulikult on ka siis oluline alustada pisikeste sammudega ja nö endale uus elu tasakesi sisse töötada, mitte suure pauguga peale lennata. Siis on muutus nii suur, et on loomulik, et me alla anname.

Lõppude lõpuks peaks ikkagi kõik tegevused, mida me igapäevaselt tegema olema meile kas meeldivad või kasulikud. Nad ei tohiks olla meile ebameeldivad või kasutud ning igavad. Seega ongi kaks võimalust, me kas leiame igas tegevuses midagi head, selle eesmärgi, miks me seda tegevust teeme ning võtame “teeme ära!” suhtumise. Või me analüüsime ja saame aru, et need tegevused ei peakski meie ellu üldse kuuluma. Seejuures on oluline kuulata ikkagi oma südant, mitte mõistust, kes võib lihtsalt varasemate kogemuste põhja olla liiga laisk, “sest enne pole sellest ju ka asja saanud”. Süda teab paremini!

Näiteks trennis käimine peab olema lõbus. Kui su sõpradele meeldib jõusaalis käia, aga sina tahaks zumba saatel tantsu vihtuda, siis tee seda! Samamoodi tuleb sul süüa neid asju, mis sa tunned, et su kõhule meeldivad, mitte mida uudistes räägitakse, et mõjub kuidagimoodi või end sundida sõpradega koos sööma midagi, mis sulle ei meeldi. Ka töö peaks olema meeldiv, sest nii teed sa seda suurima rõõmuga ja nii saad nii sina kui ka teised asjaosalised sellest palju rohkem kasu. Saan aru, et raha ei kasva puu otsas ja seetõttu tööd ka “tegema peab”, aga võib-olla oled sa oma tööd kogu aeg valesti vaadanud? Äkki saad seda vaadata ka muust vaatevinklist kui ainult rahateenimine? Kellele sa sellega rõõmu valmistad? Mida kõike on sul võimalik selle käigus õppida? Kuidas sa teisi inimesi sellega aitad? Kui need küsimused sind ka ei aita, siis on ehk tõesti aeg julgus kokku võtta ja uskuda, et leiad parema töö, mida sulle teha meeldib.

Elu peaks olema tore ja positiivne. Meie tegevused igapäevaselt aina rohkem rõõmu pakkuvad. Kui me leiame vabandusi, miks mitte midagi teha, siis see tähendab, et me oleme midagi hooletusse jätnud. On loomulik, et me tahame vahepeal puhata ning üksi olla, kuid siis ei ole vabanduseks viitsimine, vaid aus tõdemus, et soovid puhata tegemistest või inimestest. Kui on asju, mida teha ei taha või ei julge, on aeg mugavustsooni laiendada näiteks nii nagu enne soovitasin. Kusjuures, oluline võti on siinjuures ka naermine ja huumor. Need kaks asja tekitavad parema tuju, säristavad õnnehormoone ja seetõttu on meil suurem usk iseendasse ja oma võimetesse. Seega, naergem terviseks! 🙂

(88)

Jälgi ja jaga:
0

Jäta kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *